mida see meile, kui berna omanikele nüüd uut kaasa toob ning mis on selle tagamaad, et senised aretusnõuded peatati?

See tähendab, et ajutiselt taastub bernade aretuses olukord, mis oli kuni selle aasta esimese jaanuarini. Kindlasti oleme möödunud üheteistkümne kuuga saanud juba nii teadlikuks, et teame, mida vaadata oma koerale paarilise otsimisel.
Põhjuseks, miks aretusmääruse erinõuete toimimine peatati oli see, et kehtinud nõuetel ei olnud EBTÜ üldkoosoleku kinnitust.
Loodetavasti pärast järgmist EKL Volikogu koosolekut saame me veebilehel teatada, et erinõuded jälle kehtivad. EBTÜ juhatus annab igatahes selleks oma parima.

Dokument,mis kinnitab,et juhatusel olid selle sisulised volitused oli meil tänasel koosolekul kaasas,aga otsus peatada võeti kahjuks siiski vastu :((

Huvitav küll miks?
Kes siis ekl juhatusest tahab, et bernasid paaritatakse/paljundatakse kuidas juhtub???
Lihtsalt ei suuda uskuda kuidas on see võimalik...

Öeldi,et esitage järgmisele volikogu koosolekule omad paberid ja kõik on jälle OK.Ehkki minule jäi arusaamatuks,miks pidi yldse peatamise otsuse vastu võtma.Oleks võinud lükata edasi selle küsimuse arutamise,kuni on paberid esitatud.

Miks siis 18.detsembril EBTÜ erakorralisel koosolekul nii vähe liikmeid kohal oli?Siis oleks seal teada saanud,miks peatati ajutiselt lühi-ja pikakarvaliste bernade paaritamine.EKL esindaja tegi kõik väga ilusti selgeks,mis paberid puudu ja mis selleks üldse tegema peab.EKL just vastupidi-ei taha,et bernasid ei paaritataks lühi-ja pikakarvalisi nii kuidas juhtub.Nii-et siin on nüüd igalühel ka oma sõna sekka öelda,mis keegi sellest arvab.

18. detsembril toimus EBTÜ erakorraline koosolek. Osales rohkemgi liikmeid, kui kvoorumiks vaja olnuks. Pidades silmas: esiteks millisel ajal üldkoosolek pidi toimuma, teiseks meie liikmete rohkust, kolmandaks seda, et põhikirjajärgselt tohib üks liige üldkoosolekul volikirja alusel esindada vaid ühte EBTÜ liiget, siis on mul tõesti suur heameel- kvoorum kogunes! See näitab, et EBTÜ-sse kuuluvad valdavalt aktiivsed, bernandusest hoolivad inimesed.
Käesolevaga tänan EBTÜ juhatuse liikmena kõiki EBTÜ liikmeid, kes leidsid pühal jõuluajal aega ja tahtmist lahkuda oma pere seltsist ja osa võtta EBTÜ üldkoosolekust.

Sellest, miks EKL-i poolt peatati ajutiselt eriluba vajav lühi- ja pikakarvaliste bernhardiinide omavaheline paaritamine, oli üldkoosolekul pikalt ja põhjalikult juttu. Püüan järgnevalt veel asja sisu avada.
Kõige alus on see, et FCI koeratõugude loetelu järgi ei loeta pikakarvalist bernhardiini ja lühikarvalist bernhardiini ühetõulisteks. EKL Tõuraamatu Määruse punkt 6 ütleb, et aretuses tohib üldjuhul kasutada ühetõulisi koeri. Edasi punkt 8 räägibki sellest, kuidas kasvataja (emase koera omanik) võib taotleda määrusevastaseks paarituseks eriluba. Eriloa saamiseks peab taotlus olema väga põhjendatud. Nagu punkt 8 ütleb- teeb esimese analüüsi tõuühing. Kui tõuühing leiab taotluse põhjendatud olema, edastab ta selle EKL-le. Nüüd teeb omakorda analüüsi EKL. Selle tulemusel võib ta taotletavat paaritust lubada või ka taotluse tagasi lükata.
Viimane variant juhtus eelmise aasta hilissügisel perek. Rähni taotlusega. Enne seda olid heakskiidu saanud kolm eriloaga paaritust. EKL soovis perek. Rähnilt eriloa saamiseks põhjalikumat seletust. Kauaaegne kasvataja kirjutaski uue taotluse, mis sai heakskiidu EBTÜ-st ning saadeti edasi EKL-i. Ka selle taotluse lükkas EKL tagasi. Ta tegi EBTÜ-le ülesandeks koostada eriloa saanud paaritustest sündinud pesakondade kohta aretustulemuste ülevaade. EBTÜ juhatus oli segaduses- missuguse ülevaate aretusest saab teha mõnekuuliste kutsikate kohta! Meile tehti ettepanek panna kirja lihtsalt kui mitu emast-isast kutsikat on sündinud, mitu neist on lühi-, mitu pikakarvalised (tihti saab sellest aru alles umbes aastasel koeral). Ülevaade on tehtud.
Seega kasvatajad, kes väga põhjendatult soovivad aretuseks eriluba, kirjutage EBTÜ-le avaldus.
Põhjenduseks ( nagu ka EKL-i esindaja meie koosolekul märkis) ei saa olla vaid asjaolu, et Eestis ei leidu teie koerale näiteks sugupuu poolest sobivat paarilist. Tänapäeval on juba väga levinud kunstlik seemendamine. See avardab bernade aretuses meie võimalusi meeletult. Võime olla uhked ka selle üle, et vähemalt ühes välisriigis on tehtud kunstlik seemendus Eestis elava bernhardiini spermaga. Kasvatajaid, kes oma hoolealusega Eesti isaste bernade juurde paaritamasõitmist paljuks ei pea, ei jõua aga kokku arvatagi.